Küsimusi ja vastuseid soodest

Juba küsitud küsimused:

Milline on Eesti kõige suurem soo?  - Eesti suurimaks soostikuks peetakse Puhatu soode kompleksi, mille pindala on ligikaudu 50 000 ha.

Kui minna sohu marjule või matkale, siis kas millegagi peaks kindlasti enne minekut arvestama? - Kindlasti on mõistlik kaasa võtta laetud ja töökorras telefon, kompass või GPS, süüa, juua ja soojad varuriided. Eriti, kui on tegemist algaja soohuvilise või marjulisega, on mõistlik minna kellegagi koos. Eelnev näpuharjutus kompassi või GPS käsitsusel tuleb kindlasti kasuks. Üldine tutvumine piirkonnaga Maa-ameti kaardirakenduse vahendusel aitab samuti turvalisele liikumisele kaasa.

Kas sookollid on olemas? - Teadaolevalt mitte, kuid erineva nimetustega soo- ja metsaolendite motiive on eesti kultuuriruumis kasutatud palju. Nn kollilugude tekke ajendiks on olnud vahel vanemate inimeste hirmulood, et hoida lapsi sohu liikumast, sest soo võib olla liikumiseks vahel tõesti ohtlik (raske orienteeruda ja älved). Vahel on olnud juttude ajendiks varjudest, metsloomades, pimedusest vms. tingitud kujutised, millele on (eelkõige hirmu tõttu) eluvaim sisse puhutud.

Kas virvatulukesed on päriselt olemas? - Jah, on küll. Neid on mitmel korral teaduslikult kirjeldatud Saksamaal ja Inglismaal. Virvatulukeste teke pole päris üheselt selge, kuid laiemalt levinud arvamuse kohaselt on tegu taimejäänuste anaeroobsel lagunemisel tekkivate gaaside metaani (CH4), fosfiini (PH3) ja difosfiini (P2H4) helendumise või süttimisega hapnikuga kokkupuute mõjul. Ootame teateid nähtud virvatulukestest aadressile marko.kohv[ätt]gmail.com.

Üks virvatulesid ja teaduskatseid kirjeldav artikkel (inglise keeles) on saadaval siin.

Küsimuste korral võib kirjutada: eestimärgaladeühing@gmail.com