Sooturism

Tuhu raba vaatetorn. Piret Pungas-Kohv (2007)Sood meelitavad oma looduslikkusega, turvalisema ning mugavama liikumisvõimalustega laudteede näol üha enam inimesi endale "külla". Arvestatavat rolli mängib siinjuures üldine loodushariduse ning õppekäikude osatähtsuse tõus ka koolihariduses. Täiskasvanud igatsevad aga midagi uut ja teistsugust ning põnevaid kogemusi.

Toetudes RMK (Riigimetsa Majandamise Keskuse) hinnagule, külastas aastatel 2009–2011 Eestis soid ca 76000 inimest hooaja jooksul.

Järjest levinumad on räätsamatkad väljaspool laudteid, kuid suure koormusega kohtades hakkab raba seiukord seetõttu halvenema. Räätsaturismi hea tava leiab kaitsealade kodulehelt ja portaalist Puhka Eestis.

 

Räätsaturismi Hea Tava

  • Räätsamatk kannab loodushariduslikku ja loodushoidlikku sisu, annab selgitusi soodest, eesti loodusest ja kultuuripärandist.
  • Räätsamatka kavandades selgitan eelnevalt välja minu valitud soos olevad looduskaitselised väärtused ja piirangud ning kavandan oma matka lähtudes nendest ja kooskõlastan Keskkonnaametiga oma tegevuspiirkonna.
  • Soodes lumeta ajal liikumiseks kasutan „küünisteta“ räätsasid.
  • Kaitsealustes soodes ei liigu räätsadega jüripäevast jaanipäevani (23.04.–24.06), välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul.
  • Räätsadega soos matkates liigun külastustaristult soosse hajutatult, et vältida taristu ümbruses eristatavate pinnasekahjustuste teket.
  • Oskan hinnata rabas liikumisel tekkivaid jälgi ning valida sobivaid teekondi nende jälgede vähendamiseks. Vajadusel rakendan pinnase taastumiseks vahe-aastaid.
  • Looduses liikudes hoian oma jalajälje minimaalse ja selleks eelistan liikuda väikestes gruppides.
  • Hea tavaga liitunud matkakorraldaja matkade järel jääb raba puhtam kui enne (matka kestel korjatakse prügi jm võõrkehad rabast).
  • Hea tavaga liituja on osalenud vastaval koolitusel.

Pildid / - Räätsamatkalised_Foto Aivar Ruukel